Verikupp on üks tõhusamaid kehateraapiad, mis iidsetest aegades tänaseni kasutuses on. See erineb tavalisest kuivast kupust mitmeti. Verikupu puhul alustatakse naha soojendamisega. Seda võib teha mitmel erineval moel nagu kuum dušš, saun, vann vm.

Maavägistes alustame rituaali saunaga, kus nahk leilitatakse kuumaks. Seejärel tuleb keha kergelt üle loputada ja sauna pesuruumis massaažilauale heita. Seal asetab terapeut keha selja poolele umbes 30 kuppu, kui kupud on hakanud toimima ehk vere tõmmanud naha alla siis tehakse pisikesed täkked naha sisse, need täkked on väga väikesed ega jäta hiljem mingeid jälgi, (tõenäoliselt kraabite end sääsehammustust sügades oluliselt rohkem katki) sinna peale asetatakse jälle kupp ja nüüd oodatakse kuni veri tuleb kupu alla ja  kui vereeritus on peatunud eemaldatakse kupp ning pannakse vajadusel teise koha peale.

Verikupu ravitoime ei seisne vaid «halva vere» eemaldamises, vaid kupu tekitatud ärrituses, mis parandab verevarustust ja organismi üldist toimimist. Vere kogus, mille inimene selle protseduuri käigus kaotab, võib olla võrreldav doonori antuga. See on inimeseti erinev – mõnel ei tule peaaegu üldse verd. Vere hulk oleneb sellest, kui pinges või haige on ravitav piirkond. Kupupanemise tulemusena nädala jooksul kogu organism puhastub – seda võib nimetada ka organismi restardiks.

Miks kuputeraapia on tõhus? 

Kuputeraapia toetab keha isetervenemisvõimet. Ärritades keha mingit piirkonda hakkab organism sellele rohkem tähelepanu pöörama ning seda parandama. Seetõttu on kuputeraapia tõhus paljude erinevate seisundite ja haiguste korral.

Istekupu ja kupumassaaži toime:

  • Staaside kõrvaldamine (vereringe halvenenud), paraneb lümfi- ja vereringe ning seeläbi ka kudede ainevahetus (nn apelsinikoorenahk väheneb)
  • Ajutine vererõhu tõus
  • Pulss normaliseerub
  • Biokeemilised positiivsed muutused
  • Vähenevad tursed
  • Väljutatakse jääkained
  • Vähenevad lihaspinged ja spasmid
  • Ainevahetus paraneb kogu organismis

Verekupul on vähe vastunäidustusi:

  • lastele, noortele kuni 20a ja rasedatele seda siiski ei tehta.

  • Samuti ei tehta verikuppu aneemia korral, vähiravi ajal, palaviku ja põletikuga, ka HIV on vastunäidustus.

  • Verekuppu ei tohi teha juhul, kui inimesel on probleeme verehüübivusega või ta tarbib verevedeldajaid.